Triibud värvitud laes või seinas tähendavad enamasti, et töö ei ole saanud ühtlast värvikilet. Küsimus, miks värviprits jätab triibud, ei taandu tavaliselt ühele veale. Põhjus võib olla materjalis, düüsis, rõhus, pihustuskauguses või seadme tehnilises seisukorras. Professionaalsel objektil tasub probleem lahendada süsteemselt, sest ühe seina ülepritsimine maksab vähem kui kogu pinna hilisem parandamine.
Miks värviprits jätab triibud?
Kõige lihtsam on triibud ära tunda pritsipildi järgi. Kui pihustusjälg on otstest tugevam ja keskelt nõrgem, tekib seinale kahe tugeva servaga triip. Seda nimetatakse sageli sabaliseks pritsipildiks. Kui triibud on pigem püstised või horisontaalsed ja korduvad ühtlase vahega, on põhjus enamasti töövõttes või ebapiisavas ülekatmises.
Triibud võivad ilmneda kohe märjal värvil või alles kuivades. Märjal pinnal nähtav ebaühtlus viitab sagedamini pihustamisele. Kuivades tekkivad toonierinevused võivad aga tulla liiga õhukesest värvikihist, ebaühtlasest imavusest, valest krundist või sellest, et värv on pritsitud liiga kuiva servaga.
Enne rõhu muutmist või uue düüsi ostmist tasub vaadata, milline on tegelik pritsipilt testpinnal. Puhas ja õigesti seadistatud värviprits peab moodustama ühtlase, selgete servadega lehviku. Kui lehvik on katkendlik, ebaühtlane või kaldub ühele poole, ei anna ka hoolikas käeliigutus korralikku tulemust.
Liiga madal rõhk ja vale düüs
Airless-värvipritsi puhul on triipude üks sagedasemaid põhjuseid liiga madal töörõhk. Materjal ei atomiseeru ehk ei lagune piisavalt peeneks värviuduks. Selle asemel jõuab pinnale jämedam jaotamata värvijuga, mille servades on rohkem materjali kui keskel.
Rõhku ei tohiks tõsta pimesi maksimumini. Liialt kõrge rõhk suurendab värviudu, materjalikadu ja tagasipõrget ning võib tuua esile teised vead. Õige töövõte on alustada tootja soovitatud vahemiku alumisest otsast ning tõsta rõhku seni, kuni pritsipildi servad muutuvad ühtlaseks. Seejärel ei ole täiendav rõhu lisamine tavaliselt vajalik.
Sama oluline on düüsi suurus. Liiga väike düüs piirab materjali läbivoolu ja sunnib töötama kõrge rõhuga. Liiga suur düüs annab korraga liiga palju värvi, mistõttu suureneb nõrgumiste ja ülekattejoonte oht. Düüs tuleb valida värvi tüübi, viskoossuse, soovitud pihustuslaiuse ja tootja tehnilise soovituse järgi.
Kulunud düüs on sageli alahinnatud probleem. Kuludes muutub düüsi ava suuremaks ning pihustuslehvik ebaühtlasemaks. Seade võib näida töötavat, kuid materjalikulu kasvab, värvikihi kontroll väheneb ja triibud tulevad nähtavale eriti külgvalguses. Kui rõhu tõstmine ja seadistamine ei anna puhast lehvikut, tuleb düüsi kulumist kontrollida esimesena.
Kontrolli ka düüsi ja filtri puhtust
Osaliselt ummistunud düüs või filter muudab materjalivoolu. Tulemuseks võib olla pulseeriv pritsipilt, lehviku ühele poole kaldumine või pritsimise katkemine. Värv tuleb enne masinasse valamist filtreerida, eriti juhul, kui ämber on juba avatud, materjali on segatud objektil või kasutatakse varem seisnud värvi.
Filtrite hooldus sõltub värvist ja töömahust. Tiheda materjali, pahtli või suure objekti puhul ummistub filter kiiremini kui väikese ruumi tavavärvimisel. Puhastamata filter ei ole väike hooldusviga – see piirab läbilaset, koormab pumpa ja muudab värvikihi ebaühtlaseks.
Värvi viskoossus ja temperatuur mõjutavad tulemust
Isegi õige düüsi ja rõhuga ei saa head tulemust, kui materjal ei sobi pritsimiseks. Liiga paks värv ei läbi süsteemi ühtlaselt ning liiga vedel värv võib pinnal valguda või katta ebaühtlaselt. Värvi lahjendamisel tuleb lähtuda alati tootja juhisest. Suvaline vee lisamine võib muuta kattevõimet, kuivamist ja lõppviimistlust.
Temperatuur mõjutab värvi voolavust rohkem, kui esmapilgul tundub. Jahedas laos seisnud värv on paksem ning võib vajada teistsugust seadistust kui samal tootel soojas tööruumis. Ka väga kuum pind või tugev õhu liikumine kiirendab kuivamist. Sel juhul ei jõua järgmine pritsitõmme eelmise märja servaga korralikult kokku sulada ning pinnale jäävad nähtavad üleminekud.
Kui töö toimub laes, koridoris või suure aknapinnaga ruumis, tuleb hinnata ka valgust. Külgvalgus toob välja vead, mis otse eest vaadates ei paista. Sellistel pindadel peab pihustuslaius, käigukiirus ja ülekatteprotsent olema eriti järjepidev.
Triibud tekivad sageli töövõttest
Korralik seade ei kompenseeri ebaühtlast pihustamist. Püstoli peab hoidma pinnaga risti ja võimalikult ühtlasel kaugusel. Kui käsi liigub kaares, on tõmbe keskosa pinnast kaugemal ning värvikiht jääb sinna õhem. Tõmbe alguses ja lõpus pööratud püstol jätab servadesse rohkem materjali ning tekitab nähtavad ribad.
Airless-pritsimisel hoitakse püstolit üldjuhul umbes 25-30 cm kaugusel pinnast, kuid täpne kaugus sõltub düüsist, materjalist ja pihustusnurgast. Oluline ei ole üks kindel sentimeetrinumber, vaid sama vahemaa kogu tõmbe jooksul. Liiga lähedalt pritsides muutub kiht märjaks ja raskeks, liiga kaugelt pritsides suureneb värviudu ning pind võib jääda kuiv ja kare.
Pritsimist alustatakse liikumise pealt ning päästik vabastatakse enne tõmbe lõppu. Nii ei kogune värvi tõmbe otstesse. Järgmine tõmme peab katma eelmist ühtlaselt, tavaliselt umbes poole lehviku laiuse ulatuses. Kui ülekatet on liiga vähe, jääb tõmmete vahele heledam triip. Kui ülekatet on liiga palju ja käigukiirus ei muutu, võib tekkida tumedam või märjem riba.
Suurel seinal tuleb töö planeerida. Vali kindel pritsimissuund, hoia sama rütmi ning ära jäta seina keskele pikka pausi. Kui üks ala jõuab kuivada enne kõrvalala värvimist, ei saa märga serva enam ühtlaselt ühendada. Vajadusel jagage töö kahe maalri vahel nii, et üks hoiab pihustustempot ja teine jälgib voolikut, servi ning materjali juurdeandmist.
Seadme pulsatsioon ja õhuleke vajavad kontrolli
Kui triibud korduvad kindla intervalliga ning pritsipilt muutub töö ajal hetkeks nõrgemaks, võib põhjus olla seadme materjalivarustuses. Kontrollida tuleb imivoolikut, ühendusi, tihendeid, pumba klappe ja värvi kogust mahutis. Õhu sattumine süsteemi põhjustab ebaühtlast pumpamist ning see kandub kohe üle pihustuspilti.
Pulsatsiooni võib põhjustada ka kulunud pump või ventiil, mis ei sulgu enam korralikult. Sellisel juhul ei ole mõistlik lahendada probleemi ainult rõhunupu keeramisega. Seade vajab tehnilist kontrolli, sest jätkuv töö ebaühtlase survega rikub värvipinda ja võib suurendada kuluvate osade kahjustust.
Rendiseadme puhul tasub enne töö algust teha alati lühike prooviprits. Ostetud seadme puhul aitab regulaarne puhastus, õige säilitamine ja kuludetailide õigeaegne vahetus vältida seda, et probleem ilmneb keset objekti. Värviprits ei vaja keerulist hooldust, kuid vajab järjepidevust.
Praktiline tõrkeotsing enne ülepritsimist
Kui sein on triibuline, ära alusta kohe kogu pinna uuesti värvimist. Esmalt tee prooviprits papile või kaitsekilega kaetud testpinnale. Vaata lehvikut, puhasta düüs ja filtrid, kontrolli materjali segamist ning tõsta rõhku väikeste sammudega. Kui pritsipilt on korras, kontrolli oma kaugust, püstoli nurka ja ülekatet.
Juba kuivanud kerge triibulisuse saab sageli parandada ühtlase lisakihiga. Enne seda tuleb hinnata, kas pind vajab vahelihvi, eriti kui eelmise kihi peal on kuivi pritsmeosakesi või tugevaid materjaliservi. Märja värvi sisse paranduste tegemine ilma põhjuse kõrvaldamiseta annab enamasti ainult paksema, kuid endiselt ebaühtlase kihi.
Kui probleem kordub pärast düüsi, rõhu, filtri ja töövõtte kontrolli, on mõistlik lasta seade üle vaadata. VS Nordi kaudu saab värvipritsi valida, rentida ja hooldada vastavalt töö mahule ning kasutatavale materjalile. Õige seadistus algab tegelikult juba sellest, et pumba tootlikkus, düüs ja värv sobivad samale objektile.
Hea värvipind ei sünni ainult osavast käest. See tekib siis, kui materjal on ette valmistatud, pihustuslehvik on puhas, kuludetailid on korras ja maalril on võimalik hoida ühtlast töötempot algusest viimase tõmbeni.
