Kui krohviprits, värviprits või pneumaatiline tööriist hakkab keset tööpäeva ebaühtlaselt töötama, ei ole probleem alati põhiseadmes. Sageli peitub põhjus suruõhu poolel. Küsimus, miks kompressor kaotab töörõhu, muutub eriti oluliseks siis, kui rõhk langeb töö ajal kiiresti, kompressor käib peaaegu pidevalt või pritsipilt ei püsi enam ühtlane. Iga selline häire tähendab aeglasemat tööd, rohkem materjalikadu ja objektil tarbetut seisakut.
Töörõhu kadumist ei tasu lahendada ainult rõhulüliti kõrgemaks keeramisega. Kõigepealt tuleb aru saada, kas kompressor ei tooda piisavalt õhku, kaotab toodetud õhu lekete kaudu või on õhu tarbimine seadme jaoks liiga suur. Õige diagnoos säästab nii remonti kuluvat raha kui ka seadme eluiga.
Miks kompressor kaotab töörõhu?
Kompressori paagis olev rõhk ja tööriista või pihustusseadmeni jõudev töörõhk ei ole üks ja sama näit. Paagis võib manomeeter näidata normaalset rõhku, kuid vooliku lõpus jääb seda väheks. Sellisel juhul võib piirang olla regulaatoris, ühenduses, voolikus või liiga väikese läbimõõduga õhuliinis.
Kui rõhk langeb juba paagis ning kompressor ei jõua seda taastada, tuleb kontrollida seadme tootlikkust, õhulekkeid ja kulunud komponente. Professionaalses kasutuses ei piisa ainult paagi mahu võrdlemisest. Oluline on kompressori tegelik tootlik õhukogus töörõhul ning sellega ühendatud seadme õhukulu. Värvipüstol, krohviprits ja mitme tööriistaga õhuliin võivad tarbida rohkem õhku, kui väiksem kompressor suudab pidevalt anda.
Liiga suur õhutarve võrreldes kompressori tootlikkusega
See on üks tavalisemaid põhjuseid, eriti siis, kui töömaht on aja jooksul kasvanud, kuid kompressor on jäänud samaks. Kompressor võib paagi täis pumbata tavapärase ajaga, kuid pihustamise või muu pideva töö ajal vajub rõhk kiiresti alla. Seade ei pruugi olla rikkis – selle võimsusest jääb lihtsalt konkreetse töö jaoks väheks.
Näiteks lühikeste õhuimpulssidega töötav tööriist võib väiksema kompressoriga toimida, kuid pidev värvipihustus vajab stabiilset õhuvoolu. Kui samasse süsteemi lisandub teine kasutaja, muutub puudujääk kohe nähtavaks. Sellises olukorras ei lahenda probleemi üksnes suurem paak. Paak annab lühikese varu, kuid pika töötsükli puhul määrab tulemuse kompressori tegelik tootlikkus.
Õhuleke ühendustes, voolikus või paagis
Väike leke võib tunduda tühine, kuid kompressoril tähendab see sagedamat käivitumist ja suuremat kulumist. Kui kompressor on välja lülitatud ning paagirõhk langeb ilma õhutarbimiseta, on leke väga tõenäoline. Kontrollida tuleb kiirliiteid, vooliku pragusid, regulaatorit, manomeetri ühendusi, kondensaadi äravoolukraani ja paagi ühenduskohti.
Lekke leidmiseks võib süsteemi rõhu alla lasta, kompressori välja lülitada ning kuulata ühendusi. Vaikse sisina korral aitab seebiveega kontrollimine: lekkekohas tekivad mullid. Ärge jätke parandamata ka väikest pragu voolikus või kulunud kiirliidet. Just need rikked annavad töö ajal tunda rõhu kõikumise, mitte alati täieliku rõhukaona.
Tagasilöögiklapi või rõhulüliti rike
Tagasilöögiklapp hoiab ära paagis oleva õhu tagasivoolu kompressori pumbapeasse. Kui klapp ei sulgu korralikult, võib pärast seiskumist kostuda õhu väljumist rõhulüliti piirkonnast. Kompressor võib järgmisel käivitamisel töötada liiga suure vasturõhu vastu, käivituda raskelt või kaotada paagist rõhku.
Rõhulüliti juhib kompressori sisse- ja väljalülitumist etteantud rõhuvahemikus. Kui lüliti on valesti seadistatud, kontaktid on kulunud või tühjendusklapp ei tööta, võib kompressor välja lülituda liiga vara või mitte käivituda õigel ajal. Rõhulüliti reguleerimine ilma seadme tehnilisi näite teadmata ei ole hea lahendus. Liiga kõrge survekoormus suurendab pumba, mootori ja ohutusklapi koormust.
Kulunud klapid, tihendid või kolvirõngad
Kui väliseid lekkeid ei ole, kuid kompressor täidab paaki märgatavalt aeglasemalt kui varem, võib probleem olla kompressoripeas. Kulunud imi- või surveklapid, kahjustunud tihendid ning kolvirõngaste kulumine vähendavad pumba võimet õhku kokku suruda. Tunnusteks võivad olla pikenenud täitumisaeg, ebatavaliselt kuum pumbapea, õli sattumine õhuliini või rõhk, mis ei tõuse enam tavapärase väljalülituspunktini.
Seda tüüpi rike vajab üldjuhul hooldust, mitte objektil tehtavat ajutist parandust. Klappide ja tihendite vahetamisel tuleb kasutada seadmemudelile sobivaid varuosi ning kontrollida üle ka silindri, õhufiltri ja määrdesüsteemi seisukord. Vale detail või valesti paigaldatud tihend võib tuua probleemi kiiresti tagasi.
Töörõhu kadumise kontroll objektil
Vea leidmiseks tasub alustada lihtsatest ja kiiresti kontrollitavatest kohtadest. Nii väldite olukorda, kus töötav kompressor viiakse asjatult remonti, kuigi probleem on kulunud voolikus või vales seadistuses.
Enne kontrollimist vabastage süsteemist rõhk, lülitage seade vooluvõrgust välja ja oodake, kuni kuumad osad on jahtunud. Paagi, ohutusklapi või rõhulüliti juures tehtavad tööd nõuavad ettevaatust. Kui te ei ole kindel, jätke elektri- ja surveosade lahtivõtmine hooldustehnikule.
Kontrolli loogiline järjekord on järgmine:
- võrrelge paagi manomeetri ja regulaatori järel oleva manomeetri näitu;
- eemaldage tarbija ning vaadake, kas paagirõhk püsib vähemalt mõne minuti stabiilsena;
- kontrollige voolikuid, kiirliiteid, äravoolukraani ja regulaatorit lekete suhtes;
- mõõtke, kui kaua kulub paagi täitmiseks ning kas see erineb seadme varasemast tavapärasest tööst;
- hinnake, kas ühendatud seadme õhukulu sobib kompressori tootlikkusega;
- jälgige, kas kompressor käivitub ja seiskub ettenähtud rõhu juures.
Kui paagirõhk püsib, kuid regulaatori järel kukub, otsige viga õhuliinist. Kui paagirõhk langeb ilma tarbijata, on põhjus tõenäoliselt leke või tagasilöögiklapp. Kui kompressor töötab kaua, kuid rõhk ei tõuse, tuleb kahtlustada pumba kulumist, klapiriket või mootori jõudluse probleemi.
Õhuliin võib rikkuda ka korras kompressori töö
Viimistlustöödel kasutatakse tihti pikki voolikuid, mitut liidet, veeeraldajaid ja rõhuregulaatoreid. Iga lisakomponent tekitab teatud rõhulangu. Eriti tuntavaks muutub see liiga peene, pika või sisemiselt kahjustunud vooliku korral. Kompressori paagis võib olla piisav rõhk, kuid püstolini jõuab koormuse all liiga vähe õhku.
Õhuliini valikul tuleb arvestada tarbitava õhukoguse, vooliku pikkuse ja tööriista nõutud rõhuga. Väikese õhukogusega tööriista jaoks sobiv voolik ei pruugi anda vajalikku tulemust suurema tootlikkusega pihustusseadmel. Samuti võib must või niiskusest kahjustunud filter piirata läbivoolu. Kondensvesi tuleb paagist regulaarselt välja lasta, sest niiskus soodustab korrosiooni ning võib kahjustada nii ventiile kui ka viimistluse kvaliteeti.
Regulaator ei suurenda kompressori võimekust
Rõhuregulaator võimaldab paagis olevat rõhku vähendada ja hoida tööriista jaoks sobival tasemel. See ei lisa süsteemi õhku ega paranda liiga väikese tootlikkusega kompressorit. Kui regulaator on seatud näiteks 6 baarile, kuid paagirõhk langeb töö ajal selle näidu lähedale, ei suuda regulaator enam väljundrõhku stabiilsena hoida.
Seetõttu tuleb rõhku hinnata alati töö ajal, mitte ainult siis, kui päästik on vabastatud. Pihustuse kvaliteedi seisukohalt on määrav just koormuse all püsiv rõhk. Kõikuva rõhu tagajärjeks võib olla ebaühtlane materjalikiht, muutuv pihustusmuster ja suurem materjalikulu.
Millal on mõistlik hooldus tellida?
Hooldust ei tasu edasi lükata, kui kompressor ei saavuta enam ettenähtud rõhku, kuumeneb ebatavaliselt, käivitub liiga tihti või väljutab õhuliini õli ja niiskust. Samuti vajab kontrolli olukord, kus automaatika, ohutusklapp või elektrimootor käitub ebakorrapäraselt. Need ei ole vead, mida tasub lahendada juhusliku reguleerimisega.
Regulaarne hooldus hõlmab tavaliselt õhufiltri seisukorra kontrolli, kondensaadi eemaldamist, ühenduste ülevaatust, kuludetailide hindamist ning vajadusel õli vahetust vastavalt tootja juhistele. Hooldusintervall sõltub kasutuskoormusest ja töökeskkonnast. Tolmune objekt, sage transport ning igapäevane pihustustöö kulutavad kompressorit märksa kiiremini kui harv töökojakasutus.
Kui kompressori tootlikkus ei vasta enam töö iseloomule, on mõistlik enne uue seadme ostu hinnata tegelikku õhukulu ja kasutusrežiimi. VS Nord aitab valida viimistlustööde jaoks kompressori, õhuliini ja vajaliku hoolduslahenduse nii, et tööriist ei jääks õhunälga keset objekti.
Töörõhu probleem annab enamasti varakult märku: kompressor käib kauem, rõhk kõigub või pihustustulemus muutub. Kui reageerite juba nendele esimeste märkidele, saab väikese lekke, kulunud liite või hooldusvajaduse lahendada enne, kui see peatab terve tööpäeva.
