Kui objektil tuleb katta sadu ruutmeetreid seinu, lagesid või konstruktsioone, ei ole küsimus ainult selles, milline püstol on käes mugavam. Airless või õhuabiga värvimine mõjutab otseselt töökiirust, katvust, materjalikulu, lõpptulemuse kvaliteeti ja töökoha ettevalmistusele kuluvat aega. Õige valik sõltub eelkõige värvitavast pinnast, kasutatavast materjalist ja nõutud viimistlusklassist.
Airless-seade on suure pindala ja paksemate materjalide puhul tavaliselt kõige tootlikum lahendus. Õhuabiga ehk air-assisted airless süsteem annab seevastu parema kontrolli peene viimistluse, mööblidetailide, uste, liistude ja metallpindade värvimisel. Mõlemad on professionaalsed tööriistad, kuid need ei asenda teineteist igal tööl.
Kuidas airless ja õhuabiga värvimine erinevad?
Airless-pihustuses surutakse värv kõrgsurve abil läbi düüsi. Värv pihustub düüsist väljudes, ilma et pihustuskuju moodustamiseks kasutataks suruõhku. Süsteem suudab kiiresti töödelda suuri pindu ning kasutada ka viskoossemaid materjale, näiteks kruntvärve, dispersioonvärve, fassaadivärve ja teatud pinnakatteid.
Õhuabiga värvimisel pumbatakse materjal samuti surve all püstolisse, kuid pihustusjoa lõplikku hajutamist toetab väike kogus suruõhku. See teeb pihustuskuju pehmemaks ja ühtlasemaks. Tulemus on paremini juhitav, eriti kui eesmärk on sile, vähese apelsinikoorega pinnaviimistlus.
Praktiline erinevus on lihtne: airless on eelkõige tootlikkuse tööriist, õhuabiga süsteem aga kontrollitud kvaliteetse viimistluse tööriist. See ei tähenda, et airlessiga ei saaks head tulemust. Õige düüsi, rõhu, materjali ja töövõtte korral saab airlessiga väga korraliku viimistluse. Kuid kõrgete esteetiliste nõudmiste korral annab õhuabi rohkem reguleerimisruumi.
Millal valida airless-värvimine?
Airless sobib töödele, kus määrav on ruutmeetrite arv ja materjali läbilaskevõime. Uusarenduste korterid, laohooned, büroopinnad, trepikojad, tootmisruumid ja fassaadid on tüüpilised näited. Kui aluspind on korralikult pahteldatud, krunditud ja kaitstud, võimaldab airless katta seinad ning laed kiiresti ühtlase kihiga.
Airlessi tugevus tuleb eriti hästi esile paksumate materjalide puhul. Kui värvi ei pea liigselt vedeldama, säilivad tootja ette nähtud katvus ja kile omadused. Vedeldamine võib küll pihustamist lihtsustada, kuid võib halvendada katvust ning suurendada vajalike kihtide arvu. Õige pump, piisav tootlikkus ja sobiv düüs vähendavad seda riski.
Suure objekti puhul tuleb arvestada ka töökorraldusega. Airlessiga on võimalik hoida värvi otse originaalpakendist, kasutada pikemat voolikut ning katta kõrged seinad pikendusvardaga. See vähendab ämbrite tõstmist, redelil liikumist ja töö katkestusi. Tootlikkus ei tule ainult pihustuskiirusest, vaid kogu töövoo sujuvusest.
Airlessi miinus on suurem ülepihustuse oht võrreldes hästi seadistatud õhuabiga süsteemiga. Seetõttu peab katmistöö olema põhjalik, eriti valmis ruumides, akende, uste, ventilatsiooniavade ja tehnosüsteemide läheduses. Vale düüs või liiga kõrge rõhk tekitab rohkem värviudu ning vähendab kontrolli servades ja detailsetel pindadel.
Airlessi tulemus sõltub seadistusest
Kõrge rõhk ei tähenda automaatselt paremat tulemust. Rõhk peab olema nii madal kui võimalik, kuid piisav, et pihustusjoas ei tekiks triipe ega “sõrmi”. Liiga kõrge rõhk kulutab düüsi kiiremini, suurendab värviudu ja võib muuta pihustusmustri ebaühtlaseks.
Düüsi valik peab lähtuma nii materjalist kui ka värvitava pinna iseloomust. Düüsi esimene number määrab pihustuslaiuse, ülejäänud numbrid ava suuruse. Laiem pihustusjoa nurk sobib avatud seina- ja laepindadele, kitsam nurk detailidele, postidele, ukseavade ümbrusele või kitsastele tsoonidele. Ava peab olema piisav, et materjal liiguks vabalt, kuid mitte nii suur, et kiht muutuks raskesti juhitavaks.
Millal on õhuabiga värvimine parem valik?
Õhuabiga süsteem tasub valida siis, kui värvitava pinna välimus on sama oluline kui töötempo. Näiteks siseuksed, mööblielemendid, köögifassaadid, liistud, käsipuud, metallkonstruktsioonid ja tehases või töökojas värvitavad detailid nõuavad enamasti peenemat pihustust.
Õhuabi aitab värviosakesi ühtlasemalt hajutada. Pihustusserv on pehmem ning kattuvaid tõmbeid on lihtsam kokku sulatada. See vähendab nähtavate ülekatteribade riski ja annab parema võimaluse saavutada sile viimistlus. Eelis tuleb välja eelkõige lakkide, peenemate värvide ja väikeste detailide puhul.
Samas nõuab õhuabiga värvimine lisaks pumbale ka piisava õhukogusega kompressorit, õhuvoolikuid ning korralikku õhu ettevalmistust. Niiskus, õli või mustus suruõhus võib rikkuda viimistluse ja põhjustada defekte. Seega ei ole see süsteem lihtsalt airless-püstol lisafunktsiooniga, vaid terviklik lahendus, mille kõik osad peavad omavahel sobima.
Õhuabiga seadme kasutamine suurel ehitusobjektil ei pruugi olla majanduslikult põhjendatud, kui värvitakse ainult standardseid seinu ja lagesid. Sellisel juhul võib väiksem tootlikkus, kompressori vajadus ja seadistusaeg kaaluda üles viimistluskvaliteedi eelise. Kui aga objekt sisaldab palju nähtavaid detaile või kõrge nõudega pindu, võib parem esmane tulemus vähendada hilisemat lihvimist ja parandamist.
Valik algab materjalist ja pinnast
Enne seadme valimist tuleb täpsustada, millist materjali pihustatakse. Sama nimega värv võib eri tootjatel erineda viskoossuse, soovitatud düüsi, kuivamisaja ja pihustamisomaduste poolest. Materjali tehniline info annab lähtekoha, kuid lõplik seadistus tuleb kontrollida proovipinnal.
Seinavärvi puhul on eesmärk tavaliselt ühtlane katvus ja töötempo. Ukse või mööblidetaili puhul on eesmärk sile pind, kontrollitud kiht ja minimaalne värviudu. Fassaadivärvi puhul lisanduvad ilmastikuolud, aluspinna imavus ja vajadus viia materjal ühtlaselt krobelisele pinnale. Üks seade ei ole kõigi nende tööde jaoks võrdselt hea.
Aluspinna ettevalmistus määrab tulemuse olenemata pihustustehnoloogiast. Pihusti ei peida pahteldusvigu, lihvimistolmu ega nõrka krunti. Vastupidi – ühtlane pihustus võib tuua pinnavead külgvalguses veel selgemalt esile. Enne värvimist tuleb pind puhastada, tolmust eemaldada, vajadusel kruntida ning teha proovivärvimine samale aluspinnale.
Seadme kogukulu ei piirdu ostuhinnaga
Professionaalse seadme puhul tuleb hinnata töökindlust, hooldatavust ja varuosade saadavust. Düüsid, filtrid, tihendid ja pumba kuluvosad on tavapärane osa pihustusseadme kasutusest. Kui hooldus jääb tegemata, langeb pihustuskvaliteet, suureneb materjalikulu ning seisak võib tulla kõige ebasobivamal ajal.
Pärast igat tööpäeva tuleb süsteem materjalist puhtaks pesta vastavalt kasutatud värvi tüübile. Filtrid tuleb kontrollida, püstol puhastada ning liikuvad osad säilitada tootja juhiste järgi. Eriti oluline on vältida materjali kuivamist pumbas, voolikus või püstoli filtris. Hilisem puhastamine võtab rohkem aega kui korralik pesu kohe pärast töö lõppu.
Kui seadme vajadus on projektipõhine või enne ostu soovitakse tehnoloogiat päris objektil katsetada, on rent praktiline valik. Nii saab hinnata tegelikku tootlikkust, kasutusmugavust ja seadme sobivust kasutatava materjaliga ilma kohe põhivara investeeringut tegemata. VS Nordi puhul saab seadmevaliku siduda ka hoolduse ja varuosade kättesaadavusega, mis annab igapäevatöös rohkem kindlust.
Airless või õhuabiga värvimine – otsus töö järgi
Kui töö tähendab suuri pahteldatud seinu, lagesid, korduvaid standardpindu või paksemaid pinnakatteid, on airless enamasti kõige mõistlikum valik. See annab kiiruse, suure materjaliläbilaske ja võimaluse hoida meeskonna tootlikkus kõrgel.
Kui töös on nähtavad detailid, kõrge viimistlusnõue, lakkpinnad või keerulise geomeetriaga elemendid, annab õhuabiga süsteem suurema kontrolli. Selle eelis ei ole tingimata rohkem ruutmeetreid tunnis, vaid väiksem parandamisvajadus ja ühtlasem lõppviimistlus.
Parim otsus sünnib siis, kui seadme valikul vaadatakse korraga materjali, pinna tüüpi, objekti mahtu, nõutud kvaliteeti ja hoolduse korraldust. Õigesti valitud pihustustehnoloogia aitab töö ära teha mitte ainult kiiremini, vaid ka kindlamalt esimesel korral.
