Krohvipumba rike ei teki tavaliselt tööpäeva alguses, vaid eelmisel õhtul tegemata jäänud puhastusest või märkamata kulunud detailist. Küsimus, kuidas hooldada krohvipumpa õigesti, ei ole seega ainult seadme puhtuses. Korrapärane hooldus hoiab pumba tootlikuna, vähendab materjalikadu ja aitab vältida olukorda, kus töömeeskond seisab objektil masina taga.
Professionaalses kasutuses peab krohvipump vastu suurele koormusele, kuid ainult siis, kui hooldus on osa tavapärasest tööprotsessist. Iga seadmemudel, pumbatav materjal ja töömaht nõuavad veidi erinevat lähenemist. Seetõttu tuleb aluseks võtta alati konkreetse seadme kasutusjuhend ning kasutada tootja soovitatud puhastus- ja hooldusvahendeid.
Kuidas hooldada krohvipumpa õigesti pärast iga tööpäeva
Kõige olulisem hooldustoiming on puhastamine kohe pärast töö lõpetamist. Krohv, pahtel ja liimsegud ei anna aega juurde – kuivama hakanud materjal koormab pumpa, ummistab vooliku ning võib kahjustada segistit, pihustuspüstolit ja pumbakomponente. Kui puhastamine lükatakse järgmisse hommikusse, võib tavalisest tööjärgsest rutiinist saada mitmetunnine lahtivõtmine.
Alusta materjalimahuti võimalikult tühjaks töötamisest. Seejärel pese mahuti, seguala ja materjalitee puhta veega. Voolik tuleb läbi pesta tootja ette nähtud puhastuskuuli või -palliga, kuni väljuv vesi on puhas. Pihustuspüstolil puhasta eraldi otsik, õhudüüs, materjalidüüs ja nõel. Just püstoli väikestesse avadesse jääv segu põhjustab sageli ebaühtlast pihustuspilti järgmisel tööpäeval.
Puhastamisel ära suuna survevett elektriühendustele, juhtkapile, ventilaatoritele ega mootorile. Need osad vajavad pigem kuiva puhastust või kergelt niisket lappi vastavalt seadme juhendile. Samuti tuleb enne detailide eemaldamist seade välja lülitada, eemaldada vooluvõrgust ning vabastada süsteemist rõhk.
Kui töö on tehtud tugevalt tarduva või kiiresti kuivava seguga, tuleb pesu alustada kohe. Lubikrohvi, kipskrohvi, pahtli ja tsemendipõhiste segude käitumine erineb. Näiteks kipsipõhine materjal võib voolikus kiiresti kivistuda, samal ajal kui mõni teist tüüpi segu jätab pumpa kleepuva kile. Üks üldine pesuaeg ei sobi kõigile materjalidele.
Kontrolli kuludetaile enne, kui need peatavad töö
Pumba töökindlus sõltub suurel määral kuludetailidest. Rootor-staator, segisti, pumbavõll, tihendid, voolikuliitmikud, düüsid ja püstoli nõel töötavad abrasiivse materjali ning surve all. Detail võib veel näida kasutuskõlblik, kuid kulumine väljendub juba rõhukadudes, ebaühtlases materjalivoolus või väiksemas tootlikkuses.
Rootori ja staatori seisukorda tuleb hinnata töömahu, mitte ainult kalendri järgi. Kui pumba rõhk ei püsi, materjal pulseerib või soovitud tootlikkuse saavutamiseks tuleb seadistusi pidevalt muuta, võib põhjus olla kulunud pumbakomplektis. Liiga kaua kasutatud rootor-staator ei ole kokkuhoid – see suurendab koormust ajamile ning võib kaasa tuua kallima remondi.
Vaata regulaarselt üle voolikud ja ühendused. Materjalivooliku pehmenemine, pragunemine, pundumine või kulunud ühendus on ohumärk. Surve all purunenud voolik tähendab määrdunud objekti, seisakut ja võimalikku vigastusohtu. Õhuvoolikul kontrolli, et ühendused oleksid tihedad ning voolik ei oleks muljutud või murdega.
Pihustuspüstoli düüs kulub sageli märkamatult. Suuremaks kulunud ava muudab pihustusmustrit ja tõstab materjalikulu. Kui krohvi või pahtlit tuleb pinnale liiga laia, ebaühtlase või pritsiva joana, ei ole probleem alati pumba seadistuses. Enne rõhu ja õhukoguse muutmist tasub kontrollida düüsi ning püstoli puhtust.
Igapäevane kontroll võtab vähem aega kui üks rike
Enne tööpäeva algust võiks meeskond kinnitada vähemalt viis asja: voolikud ja ühendused on terved, püstol ning düüs on puhtad, elektrikaabel ja pistik ei ole vigastatud, õli- või määrdeainete tase vastab seadme nõuetele ning kaitse- ja avariiseadised toimivad. See kontroll ei pea olema pikk, kuid see peab olema järjepidev.
Kui seadmel on kompressor, jälgi ka selle kondensaadi eemaldamist ja õhuvarustuse stabiilsust. Niiskus suruõhus võib mõjutada püstoli tööd ning külmal ajal suurendada jäätumise riski. Kompressori hooldusvälp sõltub mudelist, kuid õlitaseme, filtrite ja kondensaadi kontrollimine ei tohiks jääda ainult siis, kui probleem juba ilmneb.
Määrimine ja seadistamine peavad käima käsikäes
Krohvipumba liikuvad osad vajavad õiget määrimist, kuid liiga palju või vale tüüpi määrdeainet ei ole lahendus. Kasuta ainult seadme tootja ette nähtud õli või määret. Juhuslikult valitud aine võib kahjustada tihendeid, koguda mustust või muuta detailide tööd ebasobivaks.
Määrimisel keskendu ettenähtud punktidele: pumbavõllile, ühendustele, tihenditele ja muudele liikuvatele mehhanismidele vastavalt mudelile. Samal ajal kontrolli, et kinnitused oleksid pingul. Vibratsioon võib töö käigus lõdvendada klambreid, poldiühendusi ja voolikuliitmikke. Neid ei tohi üle pingutada, sest eriti plast- või keermesühendused võivad kahjustuda.
Seadistuse juures tasub vältida üht levinud viga: kui materjal ei liigu hästi, tõstetakse kohe survet. Tegelik põhjus võib olla liiga paks segu, ummistuv filter, kulunud pumbakomplekt või vale düüs. Kõrgem surve võib vea ajutiselt varjata, kuid suurendab koormust voolikule ja pumbale. Esmalt tuleb kindlaks teha, kas materjali konsistents, vee doseerimine ja pumba seadistus vastavad kasutatavale segule.
Hoiustamine on osa krohvipumba hooldusest
Puhas seade võib saada kahjustada ka siis, kui see jääb valesti seisma. Kõige suurem risk on külm. Pumbas, voolikus või püstolis olev vesi võib jäätuda ning lõhkuda korpuseid, ventiile ja ühendusi. Talvisel ajal tuleb seade pärast pesu veest tühjendada ning vajadusel kasutada tootja juhistele vastavat külmakaitselahust.
Seadet hoia kuivas ja võimalusel plusskraadidega ruumis. Voolikuid ei tohiks jätta teravate murretega või raskuse alla. Püstol ja düüsid tasub hoiustada puhtalt ning kaitstult, et liiv, krohvitolm ja juhuslikud löögid ei kahjustaks täpseid tööpindu.
Kui krohvipump seisab nädalaid või hooajaliselt, tee põhjalikum ülevaatus. Puhasta materjalitee, vabasta või hoolda pumbakomplekt vastavalt tootja soovitusele, kontrolli tihendeid ning kata seade tolmu eest. Enne järgmist kasutust tasub teha proovikäivitus veega, mitte alustada kohe tootmistööga.
Millal kutsuda hoolduspartner?
Kõiki probleeme ei ole mõistlik objektil lahendada. Kui pump ei tekita rõhku, elektrimootor kuumeneb, seade annab korduva veateate, materjal lekib pumba juurest või ajam teeb ebatavalist häält, tuleb töö katkestada ja põhjus välja selgitada. Edasi töötamine võib muuta väikese tihendivea ajami- või elektririkkeks.
Hoolduspartneri poole pöördumine on põhjendatud ka siis, kui seadme tootlikkus langeb järk-järgult, kuigi puhastus, materjal ja seadistused on korras. Professionaalne kontroll aitab hinnata kuludetailide tegelikku seisukorda ning vahetada välja ainult need osad, mis seda vajavad. VS Nordi hooldus- ja varuosatugi aitab hoida seadme töös nii regulaarse ülevaatuse kui ka ootamatu rikke korral.
Korduma kippuvad küsimused krohvipumba hooldusest
Kas krohvipump tuleb pesta ka siis, kui töö jätkub järgmisel hommikul? Kui materjal jääb süsteemi üle öö, on ummistuse ja tardumise risk suur. Ohutu lahendus on puhastada seade tööpäeva lõpus, välja arvatud juhul, kui materjali tootja ja seadme juhend annavad konkreetseks lühiajaliseks pausiks teistsuguse töökorra.
Kui sageli tuleb rootor-staatorit vahetada? Kindlat tundide arvu ei saa anda, sest kulumine sõltub materjalist, segust, rõhust ja töömahust. Vahetuse vajadusele viitavad rõhukadu, pulseeriv materjalivool, madalam tootlikkus ja vajadus kasutada tavapärasest kõrgemaid seadistusi.
Kas kõiki krohvipumpasid hooldatakse ühtemoodi? Põhimõtted on samad – puhastus, kontroll, määrimine ja korrektne hoiustamine. Detailne tööjärjekord, määrdeained, hooldusvälbad ja pumbakomplekti käsitsemine sõltuvad siiski konkreetsest mudelist.
Hästi hooldatud krohvipump ei ole lihtsalt puhas masin. See on seade, millele saab objektil arvestada, kui tähtaeg on pingeline ja iga töötund maksab.
